Ettevalmistus suveks.

Talvine hooaeg oli edukas. Hooaja avavõistlus toimus Pärnus, Pärnumaa MV. Ilma ühegi hüppetrennita ja sammumärgita läksin võistlustulle teadlikult. Igal aastal on talvine tippvorm olnud jaanuari lõpus ja seejärel on vaba langemine. Tänavu valmistusin teisiti sihiga Eesti MV kõrge koha eest võidelda. Pärnakatel sain sammu klappima 2-3 hüppe järel, lõpptulemus 2.03 oli positiivne uudis. Klubidekarikavõistlustel on mul alati hästi läinud. 2 talve järjest olen seal olnud teine, alati hooaja parima tulemusega. Ka seekord õnnestus Võrus kõik suurepäraselt. 2.08 jättis ka seekord mind teiseks, ümberhüpetega kaotasin Tarmo Saarele. Minu püssirohi oli otsas pärast 2.11 peal tehtud katset, mis õrnast puudutusest alla tuli. Edasi valmistusin ainult Eesti MV-ks, jätsin vahele kõik kuldliiga etapid, et koguda värskust ja vormi. Konkurendid võistlesid samal ajal innukalt. 3 päeva enne Eesti meistrivõistluste starti tegin Pärnus viimase treeningu, suurepärane enesetunne viitas suurepärasele vormile, kuulijännid ette ja üle pea rekordid ning kiirus olid väga head. Lisaks tegin 5 hüpet tõusva latiga, jõudsin 2.03 üle hüpata, enamat peale ei pannud. Kõik 5 hüpet õnnestusid. Enesekindlus kasvas, teadsin, et olen heas vormis ja pean nüüd vaid seda realiseerima. Õnnestus. 2.10 esimesel katsel õnnestus mul sisuliselt kõik, keskendumine, hoojooks, valmisolek, tehnika klappisid üheskoos ja tulemus oli olemas. 2.13 peal enam end kokku võtta ei suutnud. Lisaks röövis 2.10 meeletult energiat. Oli ju teada, et mu hüppebaas on tänavu meeletult väike ja palju ma hüpata ei jõua, pidin säästlikult võistlema. 1 eksimus 2.05 peal maksis võimaluse võidelda meistritiitli eest, ent põdema midagi ei jäänud. Esimene individuaalne meistrimedal oli taskus. 1. Karl Lumi 2.10 2.Mina 2.10 3.Hendrik Lepik 2.10 4. Rando Toomingas 2.10. Viimane start 6.märtsil Pärnus Karel Leetsari mälestusvõistlusel. Kohale tulid Lumi,Kirt,Sirak,Uibo. Seega seltskond hea. Nüüd tagantjärele võin öelda, et kahte asja edukalt teha pole võimalik. Korraldamisele kulunud energiat oleksin vajanud hüppesektoris. 2.05 kirjas, 2.08 peal mängisin kõik maha tegelikult juba teise katsega, kui lihtsalt lati alt läbi jooksin. Katseid ei tohi raisata ja nii see seekord juhtus. Ent 2.05 meelehärmi ka ei tekitanud, Hooaja tulemused 2.03-2.08-2.10-2.05 olid selgeks märgiks, et tegu oli parima hooajaga seni. Seda kõike kroonis hõbemedal Eesti MV-l. Nädal enne Eesti meistrivõistlusi lõin taas käed oma endise treeneriga Martin Kutmaniga. Temast oli Eesti MV-l meeletu kasu. Nüüd on 3 päeva puhatud, esimene treeningplaan käes ja läheb lahti. Hoopis teistsugune ettevalmistus, et teha korralik tulemus ka suvel. Suurim eesmärk muidugi taas Eesti MV 16-18juuli Tallinnas, Kadrioru staadionil, kus eelmine aasta olin täpselt 2 meetriga kuues.