Viimased 5 päeva olin ma oma pisemate trennilastega laagris. Enne seda oli mul nädalaga 3 kangitrenni ja seetõttu võtsin laagris oldud aega ise väga rahulikult. Kahel õhtul tegin veidi kerelihaseid ja ühel päeval jooksin veidi murul ka kiirendusi. Iga hommik sörkisin ja tegin kerge supluse. Täna läksin halli, et üle vaadata, milline pöid nüüd on ka ja kas ma saan nädalavahetusel Audrus võistelda. Imelik on see, et jooksuharjutusi tehes ei anna pöid sisuliselt üldse tunda. Küll aga kiirendusi tehes. Pärast mõnda lahtijooksu panin jalga naelad, esimest korda alates märtsist muideks. Jooksin 3,32 lennust. Otsustasin korra veel proovida ja natuke vajutada ka. Jooksin nii 90% kiirusega 3,17. Milline rõõm! Varu veel on, pöid ju ka valutas, jooksnud pole üldse. Seega kiirust on ja laupäeval suure tõenäosusega proovin 100m joosta võistlustel. Pühapäeva hommikul on kõrgus ja sellekohta ei oska ma veel midagi öelda. Hüpanud ei ole kordagi ja ei tea kas saabki. Eks otsustan võistluspäeva hommikul. Lisaks tahan joosta teatejooksus viimast vahetust, samuti 100m pikkust.
Kuigi probleeme on veel küllaga, oli täna kergelt sprintimine äärmiselt meeldiv tegevus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar