Täna tõusin 8.30, sõin hommikust ja sättisin trenniks valmis. Plaan oli varakult hüpata kõrgust, kuna eestikatel on eelvõistlus 11.00 ja hommikuti on kõrgust meeletult raske hüpata. Trenn oli müstiline, midagi nagu oli ja midagi oli valesti. Üritasin asju paika sättida nii kuidas oskasin, aga ei saanudki täna hakkama. Küll tundus samm vale, küll kaar väike, küll hoojooksu algus kiire, küll lõpp aeglane. ja mida kõike veel. 1.93 sain ühe korra üle, sellele järgnes rida ebaõnnestumisi. Lõpetasin trenni oma vana hoojooksuga, kus kurv 3 pöida laiem. 1.85 asetasin peale, hüppasin 3 korda üle ja aitas.
Tänase põhjal võiks öelda, et jaksu on. Mitte piisavalt, aga on. Tehniliselt on asi nii jube, sest päris oma hoojooksu teha ei saa, kuna pöid ei kannata lõpuni välja tõukamist. Seetõttu on hoojooks selline passiivne ja rohkem paigal siblamine. Homme on ees jõusaali trenn. Väga keeruline on aru saada, kus omadega praegu olen. Kas olen või ei ole suuteline natukenegi hüppama. 1.93 ei ole ju mingi kõrgus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar