Vabadus maitseb hästi

Täna sai täis siis 43 päeva operatsioonist ja kipsipanekust. Hommikul asusin Tallinna poole teele, et viimaks see asjandus jala ümbert ära võtta. Kipsi mahavõtmine oli lihtne ja huvitav protseduur. Ootusärevus ja hirm eesootava ees käsikäes. Kui jalg kipsist vabanes, oli vaatepilt parem kui olin arvanud. Turses sisuliselt jalg ei olnudki.Liigutada sain ka mõõdukalt hüppeliigest. Arst muidugi kohe ütles, et paiste hakkab ta nüüd minema kui sellele koormust hakkan andma. Et see ei tohiks siis mind ära ehmatada.

Jõud on sellest jalast küll kuhugi ära jalutanud. Vaevu vaevu suutsin istudes jala kannapeale tõsta. Nii nii raske oli neid varbaid maast lahti saada. Uskumatu. Esimesed sammud kipsita olid ka üliimelikud. Nagu ei olekski oma jalg all. Käin praegu muidugi longates, üle kanna jalga maha panna ei saa, ainult täistallale. Ja liikumiskiirus hetkel 2x väiksem kui viimased nädalad kipsiga kõndides. Seega justkui väike samm tagasi astutud arengus, aga see on nii vaid esialgu.

Juhised edaspidiseks - päevas pean kõndima 2-3km!!! See tundub hetkel jala seisukorda hinnates peaaegu uskumatu ettevõtmine. Olen täna läbi häda 300m kõndinud kõige rohkem. Aga ega teisiti seda jalga tööle ei saa. Nii et olen valmis end pannud. Ülehomme lähen Pärnus taastusarsti juurde, kes alustab minuga taastusravi. Käisin tema juures reedel ja leppisime kokku, et kolmapäeval vaatab ta ise jala üle ja siis järgmisest nädalast alustaks taastusraviga. See on nüüd miski, mida ma VÄGA VÄGA ootan. Esialgu pidin käima hakkama füsioterapeudi juures, kes siis harjutustega üritab mu hüppeliigese liikuvust taastada ja jõudu tagasi tuua. Kui seal ühel hetkel edukalt hakkama saan, liigun edasi basseini, kus vees olles saab ka raskemaid harjutusi lisada. Protsess pidi olema pikk ja üsna vaevaline. Lisaks saan veel paralleelselt ultraheliravi, mis hakkab selle tekkiva turse vastu võitlema.

Nii et ootan väga kolmapäeva, kui plaanid täpselt paberile kirja saab. Seniks üritan kõndida, kõndida, kõndida.

Ja see jala osa, mis kipsi all 43 päeva redutas, sai täna korraliku pesupäeva. Hais meenutas kuiva peldikut. :D


Enne äratulekut küsisin veel arstilt, et kas saan oma jala nii korda, et taas hüpata saan. Ta vaatas muiates otsa ja ütles, et kui teised on saanud, saan mina ka :D Tema juurde lähen taas 27.september jalga näitama. Loodan selleks ajaks suure arenguhüppe paranemises teha.