Arsti juures siis käidud. Haav on hästi paranenud, põletikku ei ole. Turse on olemas ja see pidi olema täiesti normaalne nähtus, osade kudede reaktsioon koormusele. Oluliselt rohkem pean tegema hakkama ühte harjutust, mis tugevdab säärelihast ja aitab kaasa lonkamise kadumisele. Eile-täna olengi teinud seda juba ligi 3x rohkem kui seni.
Pärast oppi ütles arst, et sörkima saan hakata ligi 6 kuud pärast oppi. Eile ütles, et 4 kuud lõikusest hiljem on lootust sörkimisele mõtlema hakata. See tähendaks novembri teist poolt. Loodan parimat.
Lisaks otsisin täna üles tuttava füsioterapeudi, kes mind omal ajal aitas hüppeliigese vigastuse ajal. Sain temalt mitmed nõuandeid ja näpunäiteid, mida veel võiks teha. Nii et olen kogunud info kokku.
Lisaks olen otsustanud asuda läbirääkimistele ühe treeneriga, kes võiks olla see inimene, kes mu füüsilise vormi taas kõrgele tõstab. See on nüüd selge, et üksi ma sellega hakkama ei saa. Loodetavasti on ta nõus seda koostööd alustama. Oma treenerit ma ei muuda, Martin Kutman on ja jääb selleks. Aga Pärnus kohapeal vajan inimest, kes mind aitaks madalseisust välja.
Tere! Uuriks veidi kogemusi.Kuidas sul jalg uh ravile reageeris? Mul peale teist korda oli nii hull kiskumise tunne ja õhtuks valutas ka ikka korralikult. Paistetus on vaatamata päris korralikule liikumisele üliminimaalne. Aga no raskelt,raskelt läheb see taastumine. Eile käisin esimest korda ujumas ja oli päris hea.
VastaKustutaKas saad juba lonkamata ka mõned sammud liigutud? Ei jõua ära oodata,kuna normaalse elu juurde tagasi saab.
Tere! Ultrahelile väga ei reageerinudki. Ei saanudki aru kas oli kasu või mitte. Hea, et sul paistetus on minimaalne, mul õhtuks päris korralikult turses. Lonkamata veel liikuda ei saa, kui just väga rahulikke ja väga aeglaseid samme ei tee. Arsti sõnul peaks kuu ajaga sellest lahti saama. Eks näha ole. Üks kindel koht on, mis haiget teeb ja kõndida justkui ei luba. Ka mina ei jõua ära oodata, kuniks elu jälle normaalselt kulgeb.
VastaKustuta