Täpselt nädala pärast lähen siis Tallinnasse arstile jalga näitama. Siis kui kips maha võeti, võtsin omale eesmärgiks, et selleks kuupäevaks on toimunud paranemises väga suur edasiminek. Võtsin isegi eesmärgiks, et ei lonka enam sel päeval.
See võib osutuda aga keeruliseks, sest ma lonkan siiani. Okei, eile oli tõesti palju parem kõndida kui täna, aga lonkamata ei ole ma veel kordagi käia suutnud. Täna lõppes mul ultraheliravi ära, mida sain 10x. Nüüd hakkan käima magnetravis. Füsioterapeut on ka viimased paar korda lisanud uusi harjutusi ja väga hea on neid teha olnud, kuna motivatsioon taas tõuseb uute harjutustega.
Lisaks jõudsin täna juba jõusaalis ka ära käia, sõitsin ratast ca 25 minutit ja tegin mitu korda läbi pöiaharjutusi kummiga ja ilma.
Lisaks olen võtnud eesmärgi, et sörkida peaksin ma saama novembri esimeses pooles. Ega seegi aeg kaugel ole ning et selle eesmärgini jõuda, pean hakkama veel rohkem vaeva nägema ja pingutama kui seni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar