Nonii. Olen uute treeningplaanide järgi teinud tänase seisuga 7 trenni ja seni meeldib väga. Kõige raskem on teisipäevane päev trennitegemiseks ning seda just psühholoogiliselt, sest trenni pärast saan 3 tundi vähem magada kui võiksin sel päeval. Pean tõusma nimelt 7-7.30, et süüa korralikult hommikusööki ning seejärel pean vähemalt tund aega puhkama, sest täis kõhuga trenni ka teha ei saa. Nii on see teisipäevane trenni minek üsna vaevaline, ent trenni ajal ja pärast trenni on tunne juba väga väga hea.
Nagu ikka, on mu peamine lootus, et tervis vastu peab nendele koormustele. Nii suurt hüppemahtu ei olegi ammu olnud, krossijooksu kilomeetritest rääkimata. Mitte kunagi varem ei ole krossi niipalju jooksnud, mingisugune jooks on igapäev trennis kavas. Kõige lühem 3,5, kõige pikem 8km. Aga kui igapäev joosta, siis tuleb kokku päris asjalik kogusumma kilomeetrites. Väga meeldib mulle see, et nädala sees on 2 puhkepäeva ja nädalavahetusel pean trenni tegema mõlemal päeval. Nädala sees on töökoormus ikkagi nii suur, et paaril päeval oleks oma trenni tegemine liig mis liig. Esimese nädala järel võin öelda, et selline variant on praegu mulle väga sobilik.
Kõik trennid toimuvad mul praegu väljas. Nii et saan vähemalt paaril päeval nädalas trenni teha vihmakäes. Nii ka viimati teisipäeval, kui kell 9.30 välja läksin ja vihma käes hüppeid tegin. Aga ma pean tunnistama, et vihmakäes on mõnus teha trenni. Paneb rohkem hindama trenni väärtust ja kasvatab kuidagi paksema naha endale peale. Ei lähe endast kohe välja, kui aknast välja vaatan ja vihmasadu näen. Kui tuleb minna, siis tuleb minna. Ja nii lihtne see ongi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar