mõeldud tehtud

Võtsin täna ette teekonna Audrusse, et üle vaadata uus staadion ja oma esimesed jooksusammud seal teha. Staadioni väravad olid kinni, ent õnneks oli koolis koristaja tööl, kellele üsna kiiresti selgeks tegin, et olen Pärnu kergejõustiku treener. Lahkel loal avaski ta mulle ukse staadionile. Teipisin jala korralikult ära. Jooksin 5 ringi, tegin kerelihaseid, pöiaharjutusi ning hästi kergelt sääretõsteid. Lõpuks jooksin paar ringi veel. Jalg andis tunda kogu trenni ja ükski liigutus ei tulnud kergelt ja valuta. Aga midagi hullu ei olnud, olen sellises olukorras varemgi olnud. Tasapisi tuleb jalale koormust andma hakata, et näha, kas saab sellega veel üldse hüpata või mitte.Tänast trenni oli siiski hädasti vaja mitmel põhjusel. Iga jooksusamm, mille täna tegin, pakkus mulle niipalju rõõmu ja naudingut, mida on raske sõnadesse panna. Lisaks oli eile väga pingeline päev, kui treenerina pidin oma õpilaste teatejookse pealt vaatama. Võidetud kuld ja hõbemedal Eesti teatejooksu meistrivõistlustelt tegi suurt headmeelt, ent enesetunde kirjeldamine vahetult enne poiste starti on midagi müstilist. Nii närvis ei ole ma oma võistlusel kunagi kui treenerina kõrval seistes.

Staadionist ka vähe. Paneks kirja mõned plussid ja miinused:
+
*uus staadion tekitab alati positiivseid meeleolusid, trenni teha oli vaheldusrikas ja huvitav.
*pehme rajakate - rajakate on oluliselt pehmem kui Koidulas ja Paikusel.

-
*300meetrine ring, mitte 400.
*kui mõned aastad tagasi ehmatasin ära nähes Paikuse väikest kõrgushüppematti ja siis 2008 Tõstamaa veel väiksemat matti, siis ehmatuseta ei pääsenud ma ka seekord, matt on taaskord imeväike ja kui suvemängude ajaks sinna midagi välja ei mõelda, siis mina seal hüpata ei julge.
*pehme rajakate - pehme rajakate on ühtlasi pluss kui ka miinus. Hüppe ja sprinditulemustele peaks pehme kate halvasti mõjuma, ent eks seda näita aeg.
*kõvad tuuled. Staadion on mõlemalt poolt hästi avatud ja seega tuultele valla. Täna puhus 100 meetri sirgel tugev vastutuul, kõrgusesektoris tugev taganttuul. Ei oska öelda ühe korra pealt, kas seal ongi koguaeg sellised tuuled, aga kui on, siis oleme juurde saanud taaskord ühe staadioni, kus normaalselt olla ei saagi.

Üldiselt on emotsioon siiski positiivne. Koidula staadion on mulle väga rusuvaks muutunud ja seega otsin ma võimalusi, kus ja mismoodi Eesti MV valmistuda. Hetkel tundub, et Audru on selleks siiski hea variant. Kavatsen staadioni haldajaga läbirääkida, et saaks seal treeninguid läbi viia juunis/juulis.

Vot nii. Nüüd siis külmakotid jalale, määrime sisse ja ootame homset, kui peaks selge olema, kuidas esimesed rahulikud jooksusammud jalale mõjusid.