Üle kuu aja on kips nüüd peal olnud. Ja veel jääb 9 päeva ning siis lähevad meie teed lahku. Olen kipsiga üsna ära harjunud (mitte et sellest kõrini ei oleks). Aga näiteks trepist alla lähen viiendalt korruselt juba sisuliselt sama kiiresti kui terve jalaga läinud olen. Üritan sellest mitte väga välja enam teha ning päevi rõõmsamates nootides õhtusse saata.
Üleeile helistas mulle Tartu arst dr. Eller, kes vaatas üle mu tõukejala magnetuuringu tulemused. Nagu viimased pool aastat kombeks, siis häid uudiseid ei ole kusagilt tulemas. Kõhred, liigesepinnad täiesti kulunud jne. Igatahes oli diagnoos sünge. Välja pakkus ta kahte varianti. Esiteks võiks proovida ühte süsti sinna teha. See pidi n.ö libedamaks tegema liigesevahelisi kohti. Kui see ei aita, saab teha veel artroskoopilist loputust.
Mida see tähendab? Lühidalt midagi sellist:
Artroskoopia protseduuri käigus teeb ortopeed väikesed nahahaavad patsiendi uuritava (opereeritava) liigese piirkonda ja sisestab liigesesse pastapliiatsi läbimõõduga (2- 5mm) optilise instrumendi.
Valgus juhitakse läbi fiiberoptilise kaabli artroskoobi optikaotsa, mis sisestatakse liigesesse. Artroskoop ühendatakse miniatüürse TV-kaameraga, saades niimoodi võimaluse näha liigese sisse väikeste haavade kaudu. See on tunduvalt vähem traumeeriv kui tavaline operatsioon.
Sellise meetodiga on võimalik arstil näha näiteks liigese kõhrepindade seisundit, liigese sidemeid ning selgitada vigastuse ulatust ja kõrvaldada patoloogiline muutus, kui see on vajalik.
Nii et põhimõtteliselt on tegu siiski operatsiooniga, olgugi et oluliselt kergemaga kui mul praegu oli. Praegu leppisin arstiga kokku, et septembri alguses lähen seda süsti siis saama. Seda juhul, kui vasak jalg kannab ja käia saab. Mine sa tea, võibolla ei saa ma pärast süsti paremale jalale ka kõige paremini päev kaks toetuda.
Nii et sellistes negatiivsetes uudistes ma tiirlengi hetkel. Aga mis siin ikka, see uudis suutis mind rivist välja lüüa paariks tunniks. Ju hakkan vaikselt harjuma sellise jamaga ega ootagi enam häid uudiseid. Hetkel see samas mingeid plaane mul ei muuda. Olen võtnud eesmärgiks end terveks ravida, trenni tegema hakata ja tagasitulles isikliku rekordi hüpata ja Eesti meistrivõistluste medali võtta taas. Tahan jätkata veel vähemalt 2012 suvehooajani. Edu mulle sellel raskel ja takistusi täis teel :)
Ahjaa, vend võttis uue koerakutsika varjupaigast, 2 kuu vanune Sarah. Siuke energiapomm on et jube :D Minu youtube kanalist saab teda mõned sekundid vaadatagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar