Minu viimane võistlus, kus ma tulemuse kirja sain, pärineb eelmise aasta juunikuust, kui Pärnumaa suvemängudel hüppasin Audrus vihma, külma ja valutava jalaga 1.93. Vaikselt on pähe pugenud mõte, et hüppaks seekord samuti suvemängudel 19.juuni Paikusel. Mõte tiirles peas päris pikalt. Mõtlesin juba, et kui 1.85 olen võimeline hüppama ja väga tugevaid konkurente ei ole, siis võtaks isegi osa. Oma skalpi ma niisama kergelt siin Pärnu võistlustel anda ei taha. Millal ma viimati kõrgushüppes Pärnumaa meistrivõistlustel/suvemängudel kellelegi kaotasin, seda ma isegi ei mäleta. Kindlasti pole seda juhtunud viimase 6-7 aasta jooksul. Tõenäoliselt pikemalt.
Et kahtlustest lahti saada, otsustasin ükspäev kõrgust trennis proovida ja tõsta latt siis nii kõrgele kui parasjagu üle olen võimeline hüppama. Plaan oli seda teha neljapäeval, 9.juunil, ent jalg oli niivõrd kehv ja juba soojenduse ajal sain aru, et sellest mõttest midagi välja ei tule. Võtsin asja uuesti ette reedel. Vajasin 4-5 hüpet madalamatel kõrgustel, et jalg soojaks saada ja kindlust koguda. Asetasin latile 1.70 ja hakkasin siis proovima võistlussüsteemis. Kui saan üle, lisan 3cm, kui ei saa, siis teen kuni 3 katset.
Lisaks proovisin midagi täiesti uut enda jaoks, hüppasin 6 sammu hoopealt eelsammudega. Seni olin harjunud juba aastaid hüppama kas 5 või 7 sammuga, aga praegu on ainus mõeldav variant see, et taban sammumärki parema jalaga, millega alustan hoojooksu. Vasak jalg on niivõrd nõrk ja habras, et sellega ei julge ega saa esimest sammu korralikult välja tõugata. Seetõttu on hoojooks aeglane ja uimane ning korralikult sellega hüpata ei saagi.
Esimesel katsel ületasin täna 1.70, 1.73, 1.76, 1.79, 1.82, 1.85, 1.88......ja 1.91 :) No mida enesetunnet! Tossudega 1.91 üle karata ja veel nii, et ei saa pooli asju õigesti teha hoojooksul ning hüppesse minekul. Ma kohe tunnen, et saaksin väga palju juurde panna, aga hetkel ei ole see lihtsalt võimalik. Seda enam teeb rõõmu, et pisut oskan endiselt hüpata. Täna 1.94 kolmel katsel ei alistunud, ent siingi olen veendunud, et pigem oli asi kokkuvõtmise taga kinni. Rahulolu 1.91 ületamise järel oli lihtsalt niivõrd suur. Samas pilvedesse ma kohe ei tõuse ning annan endale aru, et 1.95 võiks praegu kõikide asjade õnnestumisel jutuks tulla.
Nüüd ongi asjad nii, et järgmisel pühapäeval on võistlemise tõenäosus 50%. Kuna jalg igapäev hüpata ei lase, siis see on peamine, mispärast lubadusi välja käia ei saa. Midagi vägisi kangutama ei hakka, kui on tahtmist hüpata ja jalg lubab, siis seda ka teen. Eesti meistrivõistluste normatiiv on 1.98... see niisama jutu jätkuks muidugi hetkel öeldud. Aga tore tore tore tore :)
1.91 ületamine nägi välja siis selline (hüpe alates 26.sekundist):
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar