Eilne päev viis mind Rakverre, kus mu õpilased võistlesid oma hooaja viimast võistlust. Sõitsime poole 9st hommikul ja tagasi jõudsime pool 8 õhtul. See oli esimene kord, kui ma oma trenni teen niimoodi õhtul pärast võistlustel käimist. Ma olen alati vaimselt nii tühi pärast igat võistlust, et lihtsalt ei suuda pingutama minna. Eile oli kindel mis kindel, et on minek. Ja nii oligi. Pärast 8 õhtul jõudsin randa, kus asusin jooksma. Seekord oli sõber jooksukaaslane, nii et joosta oli eriti mõnus. Aga ma pean ütlema, et nii kerget jooksu ei ole ma üle väga pika aja kogenud kui eile. See nüüd ei tähenda, et nüüd hakkabki kerge olema. Aga tõesti mõnus on, kui mõni selline päev ka ära eksib. Muulini joostes oli kerge vastutuul, mis aga ei seganud üldse. Tagasijoostes tundus olevat täielik tuulevaikus, kuigi kõigi eelduste kohaselt puhus tuul tagant kergelt. Oli mõnusalt hämar, soe, tuulevaikne. Super jooksuilm ja enesetunne. Seejärel läksime halli ja tegime korraliku üke jälle peale. See nüüd küll esimesest korrast kergem ei olnud. Tõsine võitlus oli, et see eesolev number täis saada. Aga kõik õnnestus ja pingutus oli suurepärane laupäeva õhtusse.
Me like!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar