Esimene tagasilöök

Tänane päev sain tunda mõnusat lihasvalu peaaegu igas lihases. Kõik hullem oli autosse istumine, oleks tahtnud lihtsalt sinna kukkuda, see istumine sinna oli väga vaevaline. Liikusin ringi ka nagu puuhobune. Aga tõele au andes, olen tundnud hullemat lihasvalu kui täna. Nii et midagi uut siin ei olnud. Tänane trenn hakkas läbi raskuste, sest jooksmine ei olnud mu lihaste päevaplaanis vist väga oodatud tegevus. Aga kilomeetrise jooksu järel hakkas seisund paranema ja jooks läks kergemaks. Pärast venitust tegin portsu jooksuharjutusi ja iga harjutusega läks enesetunne ja olek paremaks. Kui lõpuks kiirendusi jooksma hakkasin, oli enesetunne juba väga arvestataval tasemel. Ent siis....

Teisel kiirendusel ca 30 meetri peal lõi terav valu parema jala kannakõõlusesse... Jah, parema. Mitte vasaku, mida mul lõigatud on. Koheselt võtsin hoo maha ja jäin seisma. See tegi väga ärevaks ja tekkis ka väike paanika. Istusin kohe maha ja hakkasin seda piirkonda katsuma. Ei olnud kuskilt valus. Ent püsti tõustes ja päkale end kergitades, lõi valu taas sisse. Täpselt kannakõõluse ülemisse otsa. Loobusin nii jooksmisest kui hüpetest, mis plaanis teha oli. Tegin muu trenni ära ja läksin kohe jalga tohterdama. Nüüd kodus olles jalg häid märke ei näita. Olen hoidnud külmakotti ja määrinud jalga juba jahutava geeliga sisse, ent ka käies on valus jalg. Pöiale väga tõusta ei saa. Samas katsudes mingit valukollet ei leia. Seega on asi praegu 50-50. Kas TÕESTI on tegu uue ahilka traumaga või tänane juhtum kuidagi seotud eilse trenniga, mistõttu mul säärelihased täna kõige hullemas seisus olid. Homme olen selles osas targem, esimene öö näitab väga palju, kui tõsine seis praegu on.

Igatahes pettumus on väga suur. Esiteks oli enesetunne pärast soojendusharjutusi täna juba tõusmas täiesti heale tasemele ning ootasin väga tõkkeharjutusi ja hüppeid. Teiseks see šokk, et valu taas kannakõõluse piirkonda lõi. Kui parema jala kõõlusega midagi juhtuma peaks, siis ei tähenda see mitte ainult sporditee automaatset lõppu, vaid ka igasugust hävingut mulle.

Ma väga väga loodan, et homme ärgates see koht tunda ei anna...