takistused

Praegu on täpselt nii, et kui midagi hakkab hästi minema, siis kohe tuleb ka mingisugune tagasilöök. No ei anta mulle võimalust trenni nii teha nagu ma 100% tahaksin ja vajaksin. Täna täiesti eikusagilt hakkas tõukejala ahilka valutama. No kohe sörkides oli valus ja kuigi tegin korraliku soojendusjooksu, siis paremaks jalg ei läinud. Jooksuharjutuste puhul oli koguaeg tunda valu kergelt ja sammhüpetega hakkas see aina hullemaks minema. Tegin ära 60% hüpetest, mida tegema pidin. Siis ei julgenud enam hüpata, sest iga seeriaga läks hullemaks. Joostes läks samuti iga jooksuga hullemaks. Otsustasin siiski 50% ära teha. Viimane jooks oli küll juba selline, et kui oleks ühe veel teind, siis oleks vist longates koju ka läinud. 

Koju jõudes hoidsin kohe külma peal. Põletik on seal sees, see on selge. Nii et pean seda jälle ravima. Homme õnneks on kangitrenn, kus see koht segada ei tohiks. Küll pean tõenäoliselt jooksu ja hüpetega tagasi end hoidma praegu. Jube kahju ikka küll. Just eile oli super trenn ja täna siis nii. 

Ent siiski siiski. Midagi positiivset suutsin ka tänase trenniga kätte saada. Jooksin ju nimelt raskuskelguga täna. Ja nagu mul ikka kombeks on, siis jooksen ajapeale, et olla kindel oma maksimaalses pingutuses. Kui eelmine nädal jooksin, siis kaotasin oma paremate päevade tasemele 0,3 sekundit. Mida on üpris palju. Täna suutsin kümnendiku parandada ja vahe 2 aasta taguse ajaga on 0,2 sekundit. See oli väga väga tore. Sest täna jalg valutas ka kõvasti, just pärast seda jooksu oli ikka päris hull see valu.

Aga mis siin ikka. Mingit masendust praegu ei teki. Sest kõik muu sain täna kenasti tehtud ja isegi hüpped ja kelgujooksu sain üle poole tehtud. Homme aga ees ootamas taas suur pingutus trennis, sest rebimine kangiga nõuab alati suurt motivatsiooni ja enda kokkuvõtmist. Täna oli keha üllatavalt väsinud, kuigi tegu oli alles nädala teise trenniga. Kui homme veel hullem on, siis mida ma nädala lõpus küll teen?