Täna oli mul super enesetunne, kuidagi värske ja terav tunne oli. Kuigi viimase 14 päeva jooksul on olnud 13 trenni. Aktiivne puhkus nägi täna ette korvpalli mängimist. Muidugi võtsin asja kergelt ega rapsinud nagu segane. Higi sai kenasti lahti 1,5 tunniga, aga ära ei väsitanudki. Nüüd õhtul hakkan vaikselt tundma, et keha pisut väsinud. Aga üldiselt on seisund isegi üllatavalt hea.
Kokkuvõtteid veel viimasest etapist teha ei saa, kuna 1 nädal on seda plaani kergemal kujul veel vaja teha. Siis teen kindlasti ära katsed, et võrrelda tulemusi eelmise korraga. Et veenduda, kas ikka on edasiminek toimunud. Oleksin muidugi üsna šokeeritud, kui seda ei oleks. Aga numbrid peegeldavad seisu alati kõige paremini, mitte enesetunne.
Kõige rohkem olen ikkagi rahul sellega, et on taas tekkinud kindel treeningrütm. Ükski trenn vahele jäänud ei ole, kuna olen liiga väsinud, ei viitsi trenni teha või midagi sellist. Selles suhtes on südametunnistus puhas. Kõige raskem tegevus siiani trennides on olnud kahtlusteta kangi rebimine. Seda ei anna ühegi teise tegevusega võrrelda. Perioodi alguses olin veel niivõrd nõrk ka, et enesekindlust kui sellist polnud olemaski. Kuna raskus on kogu perioodi olnud piiripeal (s.t et kõik seeriad on olnud maksimaalsed pingutused), siis pole seal kordagi saanud kergemalt võtta. See on olnud tõesti raske. Parimate päevade tasemest olen aga 2,5kg kaugusel vaid ja areng viimase 5 nädalaga on olnud 12,5kg. Mulle meeldib just väga võrrelda praegu ennast nüüd sellega, milline ma olin kevadel ja suvel. Ja see võrdlus on üleliigne. Vahe on väga väga suur. Samas ei rahulda mind samale tasemele jõudmine, kus ma juba olnud olen ja kuna jõutrennid jätkuvad esialgu väga intensiivselt aasta lõpuni, siis loodan enne aastavahetust teha seeriaid vähemalt 67,5kg-ga. Siis võiks öelda, et jõu osas on saavutatud uus tase. Ning kui kõik planeeritult läheb, siis kevadel võiks juba raskustest 70+ rääkida. Aga see aeg on veel kaugel.
Miinuspoolel on kahtlusteta jooks. Opereeritud jala säärelihas ei ole kunagist võimsust tagasi saanud ja see on tugevalt pärssinud arengut jooksuosas. Ja see on probleem. Ilma korraliku jooksuta ma hüppama ei hakka. See on selge. Nii et kui muus osas võiks juba talveks seada kõrgemaid eesmärke kui esialgu planeerisin, siis jooks tõmbab siia teatud piiri kiiresti ette. Selline vigastus paraneb siiski kaua. Mul on väga hästi meeles, kui ülikooli aastatel tõukejalas 2 luud ära murdsin. Siis ligi 3 aastat andis see jalg veel tugevalt tunda ja takistas korralikke hüppeid tegemast. Seetõttu pean tõdema, et aeg parandab haavad. Pean lihtsalt praegu võtma maksimumi ja tegema kõik, mis minu võimuses, et jooks paraneks koos jõu ja teiste näitajatega.
Mulle meeldib see, et oma tegemiste käigus avastan ma taas, et kõik varem õpitu peab paika. Füüsilise vormi parandamisega suureneb enesekindlus, enesehinnang. Trennid muutuvad kvaliteetsemaks, usk tulemuste saavutamiseks saab uusi tuuli juurde. Ning kui trennid on kvaliteetsemad, siis on oluliselt lihtsam järgmisi raskeid samme astuda ja ennast pidevalt proovile panna. Ning just siin see edu võti ongi. Ma pean koguaeg tegema piirraskustega trenni, maksimaalsete pingutustega hüppeid jne. Nii kui annan endast 100% asemel 90, on tulemus kehvem ja seatud eesmärgid ebareaalsed. Seetõttu häiribki mind väga, kui mu oma treeninggrupi osad poisid ja tüdrukud endast parimat ei anna ja teevad teatud harjutusi 80-90% pingutusega. Ei saavuta soovitud tulemusi nemad ja ei saa maksimaalset tulemust neilt ka mina. Ning kogu see tegevus tundub kohati justkui mõttetu. Mina niimoodi trenni teha ei suuda. Kui midagi teha, siis tuleb teha suure pühendumisega. Ka minul on trennis harjutusi, mida ma absoluutselt ei salli ja mis on kohutavalt rasked. No nii rasked, et tõepoolest suurema heameelega neid ei teeks. Aga kuna nad on kasulikud ja nad on mul treeneri poolt plaanidesse pandud, siis teen neid alati nii hästi kui ma vähegi suudan. Treeneri sõna on kogu elu olnud minu jaoks püha ja sellele vastu ei hakata. Võib diskuteerida, ent kui treener midagi ütleb, siis on sellel kindel põhjus ja see tuleb alati ära kuulata.
Nagu eelnevalt öeldud, toob uus nädal kaasa kergemad trennid, kus raskus kangil väheneb, mõni seeria kaob ja trennid on pisut lühemad. Tegu on ka viimase kreatiinikuuri nädalaga, misjärel 7-10 päeva pausi pean. Probleem on aga selles, et toode, mis kohe-kohe mul otsakorral, Eestist hetkel kuskilt ei saa, kuna see on lihtsalt läbimüüdud. Nii olen suure probleemi ees, kuna detsembris tuleb kindlasti veel 1 kuur teha seda. Väga raske on seda probleemi lahendada ka, sest USA-st tellides muutub toote hind täpselt 4x kallimaks. Müstika.
Ning uuendame väikest kronoloogiat ka siinkohal:
17.juuli 2010 - Eesti meistrivõistlusted Kadrioru staadionil. Hommikune meeste kõrgushüppe eelvõistlus, avakatsele minnes käis jalast läbi ragin ja kukkusin maha. Mitu tundi hiljem selgub, et tegu on vasaku jala kannakõõluse täieliku rebendiga.
19.juuli 2010 - operatsioon Tallinnas, Mustamäe haiglas. Operatsiooni viis läbi dr. Annus.
26.juuli 2010 - Pärnus vahetatakse esimest korda haaval sidet. Korraks vabaneb jalg kipsist.
2.august 2010 - Tallinnas niitide väljavõtmine. Kips läheb maha ja uus plastikkips peale.
4.august 2010 - esimene trenn kergejõustikuhallis. 24.juuli alustasin kodus kerelihaste tegemisega.
30.august 2010 - kipsi mahavõtmine Tallinnas. Kokku oli jalg kipsis 43 päeva. Sama päeva õhtul läksin esimest korda jalutama, kõndisin kokku 32 minutit.
1.september 2010 - Sain Tartus teise jala hüppeliigesesse süsti, mis maksis 900 krooni.
6.september 2010 - Pärnus algab taastusravi, koos füsioterapeudi teenusega hakkasin saama ultraheliravi.
17.september 2010 - esimene ujumine. Kokku käisin ujumas 4x nädalas 2 kuud.
24.september 2010 - lõppes ultraheliravi, algas magnetravikuur.
21.oktoober 2010 - algab uus ravikuur Home clinic dual channels tens machine stimulaatoriga. Aparaat hakkab suunama märgistatud piirkondadesse elektriimpulsse
27.november 2010 - Tallinna spordihallis esimene sörkjooks, kokku 1,2km.
2.veebruar 2011 - Esimene kord kõrgushüppesektoris, hüppasin karjapoissi 1.83.
8.veebruar 2011 - algas laserravikuur, kokku 8 korda.
Veebruari kuu jooksukilometraaž 56km, jaanuaris oli see 35km.
14.märts 2011 - esimene lõigutrenn, 4x500meetrit sisehallis.
24.märts 2011 - esimene kolmepäevane treeningtsükkel Tartus oma treeneri juures.
8.aprill 2011 - reedest pühapäevani iga nädalavahetus hakkab minuga trenni tegema endine trennikaaslane ja hea sõber. Kasu mulle koostreenimisest on meeletu.
15.aprill 2011 - esimene kord jooksen trennis 30m lendlähtest - 3,56 üle kanna joostes.
6.mai 2011 - 30m lendlähtest 3,43. Endiselt jooksen üle kanna. Poolkükke teen 115kg-ga, pikemaid seeriaid rebin 52,5kg, lühemaid 55kg kangiga.
1.juuni 2011 - 30m lendlähtest 3,39. Jooks endiselt üle kanna.
5.juuni 2011 - Esimene kõrgushüppetreening 5 sammulise hoojooksuga. Kõrgus 1.80 sai ületatud 10st katsetst seitsmel korral.
13.juuni 2011 - Esimene kõrgushüppetreening naeltega, ületasin 1.98.
19.juuni 2011 - 11 kuud pärast vigastust ja operatsiooni olen taas võistlemas. Pärnumaa suvemängudel ületasin 1.98
17.juuli 2011 - Võistlus Tallinnas Kadrioru staadionil, kus täpselt aasta tagasi (17.07.2010) murdsin kannakõõluse. Klubidekarikavõistlusel sündis hooaja tippmark 1.99.
30.juuli 2011 - Suur pettumus Eesti meistrivõistlustelt, kus tulemuseks jäi 1.95 (medal võeti 2.00ga). Hoobilt lõpetasin võistlushooaja ja võtsin aja maha.
august 2011 - Mitte ühtegi kergejõustikutreeningut (esimene kuu 14 aasta jooksul).
5.septembrer 2011 - Algab ettevalmistus hooajaks 2011/2012. Eesmärgiga parandada hiljemalt suve alguseks 2012 isiklikku rekordit 2.10.
September 2011 - esimese kolme nädalaga 71km krossijooksu, 335 minutit jalgpalli, 3km ujumist, 2700x kerelihaseid.
11.oktoober 2011 - parema jala säärelihase ja kannakõõluse kinnituskoha vigastus. Järgneb laserravi ja 10 päevane paus jooksu ja hüppetrennidest.
24.oktoober 2011 - Võtsin kasutusele treeningplaani, mille järgi treenisin täpselt 2 aastat tagasi, kui talvel 2.10 hüppasin ja Eesti meistrivõistlustel hõbemedali võitsin. Koormus on võrreldes 2 aasta tagusega ca 15% suurem.
1.november 2011 - sama vigastus, mis 11.oktoober 2011. Järgneb laserravi. Taas 10 päeva jooksu ja hüppetrennidest eemal. Jõutreeningute osakaal suurenes.
14.november-27.november 2011 - 100% õnnestunud periood senises ettevalmistustsüklis.
Detsember 2011 - ???
Lõpetuseks olgu öeldud, et kui ma ei usuks seda, et ma olen suuteline hüppama tuleval aastal kõrgemale kui 2.10, siis ma seda trenni praegu ei teeks. Ma ei rügaks trennis õhtuti kella 21.30ni, ei teeks süüa pärast kella 22 õhtul. Ma tean, et ma olen selleks veel võimeline. PUNKT
Ning uuendame väikest kronoloogiat ka siinkohal:
17.juuli 2010 - Eesti meistrivõistlusted Kadrioru staadionil. Hommikune meeste kõrgushüppe eelvõistlus, avakatsele minnes käis jalast läbi ragin ja kukkusin maha. Mitu tundi hiljem selgub, et tegu on vasaku jala kannakõõluse täieliku rebendiga.
19.juuli 2010 - operatsioon Tallinnas, Mustamäe haiglas. Operatsiooni viis läbi dr. Annus.
26.juuli 2010 - Pärnus vahetatakse esimest korda haaval sidet. Korraks vabaneb jalg kipsist.
2.august 2010 - Tallinnas niitide väljavõtmine. Kips läheb maha ja uus plastikkips peale.
4.august 2010 - esimene trenn kergejõustikuhallis. 24.juuli alustasin kodus kerelihaste tegemisega.
30.august 2010 - kipsi mahavõtmine Tallinnas. Kokku oli jalg kipsis 43 päeva. Sama päeva õhtul läksin esimest korda jalutama, kõndisin kokku 32 minutit.
1.september 2010 - Sain Tartus teise jala hüppeliigesesse süsti, mis maksis 900 krooni.
6.september 2010 - Pärnus algab taastusravi, koos füsioterapeudi teenusega hakkasin saama ultraheliravi.
17.september 2010 - esimene ujumine. Kokku käisin ujumas 4x nädalas 2 kuud.
24.september 2010 - lõppes ultraheliravi, algas magnetravikuur.
21.oktoober 2010 - algab uus ravikuur Home clinic dual channels tens machine stimulaatoriga. Aparaat hakkab suunama märgistatud piirkondadesse elektriimpulsse
27.november 2010 - Tallinna spordihallis esimene sörkjooks, kokku 1,2km.
2.veebruar 2011 - Esimene kord kõrgushüppesektoris, hüppasin karjapoissi 1.83.
8.veebruar 2011 - algas laserravikuur, kokku 8 korda.
Veebruari kuu jooksukilometraaž 56km, jaanuaris oli see 35km.
14.märts 2011 - esimene lõigutrenn, 4x500meetrit sisehallis.
24.märts 2011 - esimene kolmepäevane treeningtsükkel Tartus oma treeneri juures.
8.aprill 2011 - reedest pühapäevani iga nädalavahetus hakkab minuga trenni tegema endine trennikaaslane ja hea sõber. Kasu mulle koostreenimisest on meeletu.
15.aprill 2011 - esimene kord jooksen trennis 30m lendlähtest - 3,56 üle kanna joostes.
6.mai 2011 - 30m lendlähtest 3,43. Endiselt jooksen üle kanna. Poolkükke teen 115kg-ga, pikemaid seeriaid rebin 52,5kg, lühemaid 55kg kangiga.
1.juuni 2011 - 30m lendlähtest 3,39. Jooks endiselt üle kanna.
5.juuni 2011 - Esimene kõrgushüppetreening 5 sammulise hoojooksuga. Kõrgus 1.80 sai ületatud 10st katsetst seitsmel korral.
13.juuni 2011 - Esimene kõrgushüppetreening naeltega, ületasin 1.98.
19.juuni 2011 - 11 kuud pärast vigastust ja operatsiooni olen taas võistlemas. Pärnumaa suvemängudel ületasin 1.98
17.juuli 2011 - Võistlus Tallinnas Kadrioru staadionil, kus täpselt aasta tagasi (17.07.2010) murdsin kannakõõluse. Klubidekarikavõistlusel sündis hooaja tippmark 1.99.
30.juuli 2011 - Suur pettumus Eesti meistrivõistlustelt, kus tulemuseks jäi 1.95 (medal võeti 2.00ga). Hoobilt lõpetasin võistlushooaja ja võtsin aja maha.
august 2011 - Mitte ühtegi kergejõustikutreeningut (esimene kuu 14 aasta jooksul).
5.septembrer 2011 - Algab ettevalmistus hooajaks 2011/2012. Eesmärgiga parandada hiljemalt suve alguseks 2012 isiklikku rekordit 2.10.
September 2011 - esimese kolme nädalaga 71km krossijooksu, 335 minutit jalgpalli, 3km ujumist, 2700x kerelihaseid.
11.oktoober 2011 - parema jala säärelihase ja kannakõõluse kinnituskoha vigastus. Järgneb laserravi ja 10 päevane paus jooksu ja hüppetrennidest.
24.oktoober 2011 - Võtsin kasutusele treeningplaani, mille järgi treenisin täpselt 2 aastat tagasi, kui talvel 2.10 hüppasin ja Eesti meistrivõistlustel hõbemedali võitsin. Koormus on võrreldes 2 aasta tagusega ca 15% suurem.
1.november 2011 - sama vigastus, mis 11.oktoober 2011. Järgneb laserravi. Taas 10 päeva jooksu ja hüppetrennidest eemal. Jõutreeningute osakaal suurenes.
14.november-27.november 2011 - 100% õnnestunud periood senises ettevalmistustsüklis.
Detsember 2011 - ???
Lõpetuseks olgu öeldud, et kui ma ei usuks seda, et ma olen suuteline hüppama tuleval aastal kõrgemale kui 2.10, siis ma seda trenni praegu ei teeks. Ma ei rügaks trennis õhtuti kella 21.30ni, ei teeks süüa pärast kella 22 õhtul. Ma tean, et ma olen selleks veel võimeline. PUNKT
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar