Eile täiesti juhuslikult sattusin internetis uurima sellist asja nagu külmakamber. Üks asi viis teiseni ja nii oli mul täna kella 10.30ks hommikul Estonia spa-s aeg kinni. Külmakambris on külma -120 kraadi, sinna minnakse palja ülakeha, ujumispükste, villaste sokkide, kinnaste ja mütsiga. Kambris tuleb olla 1,5-4 minutit. Oleneb kui kogenud sa juba oled. Aitama peaks see väsimuse, põletike vastu, lisaks on uuringud tõestanud, et seansi järgselt on inimesel 10% suurem lihasjõudlus ja paranenud sprindikiirus.
Enne seansi algust oli enesetunne ikka päris ärev. Lõpuks kambrisse sisse astudes oli ehmatus ikka suur. Seal oli ikka kohutavalt külm, lisaks täielik hapnikupuudus. Hingamine oli äärmiselt raske, seega oli väga ebameeldiv tunne. Just selle hapnikupuuduse tõttu ma seanssi lõpuni kannatama ei hakanud. Aga elamuse sain kätte küll.
Seejärel sõitsin Tartusse, kus mul on kokkulepitud 2 trenni oma treeneriga. Seda füüsilist poolt võin ma Pärnus usinalt teha küll, aga tehnikatrennidest ei saa üldse rääkidagi. Nii teadsin ma, et mind ootab ees kõrgushüppetrenn. Ja nii läkski. Alustasime madalate kõrguste pealt - 1.70 ja 1.80. Aga hüpped olid tehnilist pehmelt öeldes katastroofilised. Ühel hetkel sai 1.90 peale pandud ja siis lagunes asi üldse ära. Siis hakkasime tegevust muutma. Muutsime hoojooksu kaart, märkisime maha õige kurvi trajektoori, mida mööda ma jooksma peaksin, välja võeti videokaamera, et hüppeid filmida ja hiljem analüüsida. Pärast tunniajalist hüppamist hakkasid asjad paika loksuma. Sellest kõigest oli kasu. Kurvi trajektoori muutmine kergendas oluliselt hüppesse minekut, kurvi maha märkimine võttis kohanemiseks küll aega, ent seegi tegi kõik palju mugavamaks. Ning lõpuks saimegi hoojooksu sisuliselt paika. Viimased 6 hüpet tegin 1.90 peal ja kordagi maha ei ajanud seda. Kokku hüppasin muideks täna ligi 35 hüpet. See oli üllatav, sest väsimust ei tundnud ja oleksin vabalt veel oma 7-8 hüpet teinud. Reeglina suudan trennis teha maksimaalselt 20 hüpet, siis ei ole enam jaksu ning tehnika lagunedes tuleb tegevus lõpetada. Täna seda ei olnud. Kas oli põhjus hommikuses külmakambri külastuses või lihtsalt tugevas füüsilises põhjas...ei oskagi kommenteerida. Aga tänane trenn oli nii kasulik, et seda on raske sõnadesse panna. Vot mida tähendab treeneriga trenni tegemine! Kogu hüppetrenn kestis täna ligi 2 ja pool tundi.
Homme on trenn kell 11 hommikul, siis üritame hoojooksu pikemaks võtta ja juttu oli ka kätehoo muutmise plaanidest. Proovida ju võib, kuigi ma ei usu, et sellist asja omaks suudan enam võtta. Kas homme hüppan, seda ma veel ei tea. Igatahes oli väga väga tore trenn ja need kuldsed Tartu ajad tulid taaskord meelde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar