Milline on hea treener? Ideaalne treener? On selline treener üldse olemas, kellel poleks vigu?

Kõik järgnev on minu isiklik arvamus. 

Hea treener peab olema haritud, ta peab tundma oma spordiala läbi ja lõhki. Hea treener peab olema suurepärane psühholoog, kes toetab sportlast heas ja halvas, kes motiveerib ja innustab, kes on üheaegselt autoriteet ja sõber. Hea treener on selline inimene, kelle vastu tema õpilastel on suur lugupidamine ja austus. Kui treener trennis käratab, kui miski talle ei meeldi, siis õpilane mitte ei pirtsuta ega solvu, vaid kuulab ja neelab selle alla, sest ta teab, et kui selline treener nii ütleb, siis on see absoluutne tõde. Selline on hea treener. Hea treeneri puhul tead sa alati, et võid ta juurde igasuguse murega minna. Sa võid talle ka alati helistada, kellaajast hoolimata. Ta aitab alati! Mure ei pea üldse olema seotud spordi ja trennitegemisega. Hea treener on justkui suurim usaldusisik sulle, ta ei reeda sind kunagi ja kuulab sind alati. Hea treener on lihtne ja hooliv ning kõik tema teod on selle suunitlusega, et SINUL, tema õpilasel oleks parem.

Mina selline treener ei ole. Aga minu treener selline oli! Teisipäeval jäin ma ilma oma treenerist, kes haigusele alla pidi vanduma. Selline kaotus on niivõrd šokeeriv, et lööb kogu mu elu ühe hetkega sassi. Ma ei oska enam edasi minna. 

Mul oli selline treener nagu ma üleval kirjeldasin. Ka mina tahan kunagi olla selline ja kui mul on selline eeskuju olemas, siis võibolla see ka õnnestub. Ma ei kaotanud mitte ainult oma treeneri, vaid oma sõbra, inimese, kelle poole sain alati pöörduda, teades, et tal on alati mulle midagi lohutavat öelda.

Meie koostöö kestis alates 2003. aastast. Tänu temale olen ma see, kes ma olen praegu. Tänu temale olen ma treener ning juhendan noori, tänu temale olen ma ise seni veel kõrgushüppe juures. Ma ei suudaks eales seda kõike kirja panna, mida ma temalt õppinud olen. Ma ei ole teist sellist treenerit kohanud ning ei usu, et kohtan ka! 

Nii valusat kaotust on raske kirjeldada ja sõnadesse panna. Hinge jääb vaid suur tühjus ja segadus. 

Minu kaastunne härra Martin Kutmani perekonnale ja kõikidele teistele tema õpilastele!