Jälle nädalake läbi

Veel üks treeningnädal on läbi saanud. See nädal oli seni kõige raskem. Kahtlusteta. Sain kõik plaani järgi ära teha, 100% plaani täitmine ning selle üle on mul heameel. Võtame korraks siis nädala kokku ka. 

Teisipäeval tegin trenni oma kodu lähistel. Kuna lumi oli siis veel maas, ei olnud mul võimalik kasutada maja juures asuvat korvpalliväljakut, et teha kõrgemale märki hüppeid. Jooksin metsavahele ning avastasin, et seal on tee igati korralik ja männioksad parajal kõrgusel täpselt tee ääres. Nii et rügasin seal trenni.

Kolmapäeval oli üsna hull hommikupoolik. Pidin olema poole ühest tööl juba, selles ajaks pidi olema hommikusöök söödud, leib luusse lastud, jõusaali trenn tehtud ning ujulas ujutud :D Ning seda kõike ma ka jõudsin. Sain vaid kinnitust - kui VÄGA tahta, on kõik võimalik. Ega trennipärast hommikul kell 7 tõusta ei ole lihtne. Aga seni olen sellega hakkama saanud. Saaksin ju magada 11ni muidu! Jõusaalis sain kinnitust oma arusaamadele, mis mind aastaid saatnud. Jõusaali trenn on väga oluline, kui seda teha eesmärgil, et olla mingil spordialal edukas. Ühesõnaga füüsilise seisundi tõstmiseks igati normaalne ja hädavajalik treening. Ilma selleta lihtsalt ei saa. Aga kui käia jõusaalis lihtsalt mõttega, et käia jõusaalis - sorri, ei saa aru sellest. Igavamat, tuimemat ja loominguvaesemat tegevust annab otsida.  Täielik ilueedide paraad. Kõik vaatavad oma iga liigutust peeglist (mitte tehnika sättimiseks eks), ollakse jõusaalis plätude või sokkidega...No andke andeks, aga see ei ole sport. Aga teisest küljest - eks see ole parem ikka kui port arturi parklas õhtuti tundide kaupa niisama passimine. 

Igatahes sain seal kõik vajaliku kenasti tehtud ning siirdusin kohe terviseparadiisi ujulasse, kus ujusin kuskil 35 minutit.

Reedene trenn oli selle ettevalmistustsükli kõige raskem seni. Kahtlusteta. Hüpped rannaliivas (eriti ühel jalal) olid surmavad. Kohutavalt raske oli ja seal käis üks tõsine võitlus iseenda ja oma väheste jõuvarudega. Sel päeval oli rannas väga tuuline ka, aga vähemalt ei sadanud vihma. Mööda kõndis ka üks Soome abielupaar, kes tuli juurde ja uuris, mis spordiala esindaja olen. Kiideti mu hüppeid ja sooviti edu edaspidiseks. 

Laupäev oli tõsine spordipäev. Taas oli plaanis jõusaali trenn. Jõusaal oli mõnusalt tühi inimestest ja väga hea oli teha. Lahkusin sealt värisevate jalgadega. Aga sellega polnud ju trenn tehtud. Sõitsin kiiresti oma halli ning tegin kangiharjutusi juurde, mida seal jõusaalis teha ei saa. Lisaks mängisin sõpradega üle tunni aja palli. 

Tänane trenn oli taas raske. Ning seda mitmel põhjusel. Esiteks oli tegu nädala viimase trenniga ning teiseks oli trenni sisuks mäkke hüppamine raekülas. Läbisaamine ilmataadiga oli täna suurepärane, aitäh selle eest! Ärkasin hommikul üles ja väljas sadas vihma. Kui lõpuks välja astusin ja raekülla sõitma hakkasin, vihmasadu tugevnes. Kojamehed käisid autol juba kiiremal režiimil. Absoluutselt ei olnud mingit hetke, kui ma oleks mõelnud, et keeraks otsa ringi või läheks hoopis spordihalli trenni tegema. Jõudsin kohale ja kui paar minutit enne jooksma asumist end venitasin, lõppes ka vihm. Kui jõudsin joostes lõpuks tõusu juurde, siis järgmised tund aega paistis seal päike!!! Tõus, millel hüppeid tegin, on ca 50 meetri pikkune ja kogu see teelõik oli päikesepaistega kaetud! Suurepärane kas pole?! Plaanis oli kirjas vägev lause - tee hüppeid kuni enam EI JÕUA! :D ühest küljest ahvatlus ju, et saan lõpetada siis kui ise tahan. Aga teisest küljest - seadsin omale eesmärgi just niipalju hüppeid teha kuni tõesti enam ei jõua. Ja vot see oli lahing iseendaga. Igakord kui mäetippu jõudsin, tundsin, et enam ei jaksa. Vajusin korduvalt kükki ja ahmisin õhku juurde. Igakord kui alla tagasi jõudsin kõndides, läksin taas üles! Tegin oma kõigi aegade hüpperekordi ühes trennis. Mitte kunagi varem ei ole ma niipalju hüppeid ühes trennis teinud, mäkke hüpetest rääkimata. Kui ma lõpuks veel pisut üle 3 kilomeetri peale olin jooksnud, langesin autoistmele ning tundsin suurt uhkust enda üle. Olin olnud tubli. 

Mul on juba käes ka järgmise nädala treeningplaan. Nüüd tuleb hea nali. See on veel raskem kui just lõppenud nädal. Koormus kasvab veel! Kui ma järgmine pühapäev raekülast tagasi pole jõudnud, siis palun tulla kellelgi mind sinna otsima :D Aga vägev on, loodan vaid, et tervis vastu peab! Sest isu on suur ja sellist kohusetunnet pole minus enam ammu olnud. Super super super!

Ja kuhu kõlbab üks postitus ilma muusikasoovituseta eks. See lugu jõudis minuni esmakordselt just täna ning tuli mul mp3 mängija playlistist just siis, kui olin 75% hüpetest ära teinud ja vaja oli end veel kokku kuidagi võtta. Andis mõnusa siraka sisse küll. Imelik on see, et ma ei tea, kuidas see lugu sinna saanud on. Sest sedalaadi muusikat ma muidu ei kuula ja ühtegi sellist lugu arvutis ka ei ole. Päris seda versiooni loost ma leida ei suutnud nagu mul mp3 mängijas on, aga käib ka see.