Viimased 10 päeva on olnud pisut keeruline periood. Olen nimelt kogu selle aja võidelnud mingisugune haigusvimmaga. Asi sai alguse eelmine neljapäev, kui ma end õhtul ootamatult kehvasti tundma hakkasin. Reedel olin täiesti kahevahel, kas teha trenni või puhata, sest enesetunne ei olnud kiita. Istusin diivanil hommikul ja mõtlesin ligi poolteist tundi, mida teha. Otsustasin trenni minna. Võtsin teadlikult riski, et laupäeval olen võibolla siruli maas. Aga kogu mu trennitegemine käibki viimase piiri peal riskimisega. Mul ei ole aega raisata ega seda kuskilt juurde saada. Nii et tuleb mõnikord ka selliseid riske võtta.
Õnneks järgmisel päeval ma siruli ei olnud. Haigusnähud on kogu selle 10 päeva jooksul aga pidevalt muutunud. Algas see peavalu, uimasuse ja jubeda väsimuse ja kangusega lihastes, liigestes. Edasi nohu, siis väike köha. Aga ravinud olen ma korralikult ja seega olen suutnud seda kontrolli all hoida. Ükski trenn pole tegemata jäänud, paar trenni olen küll rahulikumalt teinud. Näiteks jooksnud natuke vähem krossi. Loobuma olen pidanud ujumisest, millest on kahju. Aga loodan sellega taas tuleval nädalal jätkata. Jõusaalis ja hüpetel olen aga täiega edasi pannud.
Olen ise välja noppinud paar tegevust, mis on mulle siiani kõige raskemad. Esiteks ühel jalal hüpped nii liivas kui ka mäkke. Täna oli juba natuke parem mäkke hüpata, aga üles jõudes lööb ikka hinge kinni totaalselt. Siis tõkkeharjutused. Ei ole ma neid ju teinud oma 10 aastat sisuliselt. Ja see on ka väga raske olnud. Ning kolmandaks staatilised harjutused kerelihastele. Viimati pidin neid tegema 3 seeriat ja see oli ikka väga raske, ausalt kohe.
Ja mis mind ennast üllatas sel nädalal. Väike nälg kõrgushüppe järele tuli peale. Tavaliselt ma enne aastavahetust üldse hüpata ei taha, aga selline imelik tunne oli sel nädalal küll peal juba paaril korral. Enne ma mõistagi ei hüppa, kui treeningplaan seda ette näeb. Nüüd saadangi treeningpäeviku treenerile ära ja jään uut plaani ootama. Kuulmiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar