Kui see oleks võimalik, siis ma ei tahakski seda eilset võistlust meenutada. Päev varem hakkas mul halb, olin Tallinnas TV10 olümpiastardi võistlustel õpilastega ja tõenäoliselt sain seal mingi jama omale külge. Õhtuks oli igatahes enesetunne väga kehv juba. Hommikul oksendasin enne ärasõitu. Lisaks muidugi tegi tõukejala kannakõõlus haiget korralikult ikka. Olen selle ravimisega tegelenud igapäev viimased nädal aega. Kohapeal teipis treener mu jala veel ära ka kõvasti ja hirm vigastuse ees sundis mind oluliselt tuure maha võtma. Võistlustunnet ei tekkinudki, pingutada ei suutnud, pea käis ringi, keha oli nõrk. Võrreldes teisipäevase Tartu võistlusega oli enesetunne 200% erinev.
Algkõrguseks panin 1.90. Lootsin, et jalg peab ehk vastu, kui kõrgemalt alustan ja vähem hüppeid teen. Nii üritasingi alati esimeseks katseks end nii kokku võtta kui vähegi võimalik. 1.90,1.93,1.96 ja 1.99 alistusid kõik esimesel katsel. 2.02 peal suutsin teha vaid korraliku kolmanda katse. Aga see 1.99 oli üsna maksimaalne, mis eile võtta üldse oli. Jala seisund tekitab ka muret. Selge on see, et see nädal ühtegi ja jooksu ja hüppetrenni teha ei saa, sest jalg on valus ka käies, igal sammul. Ja kannakõõluse vigastus ei ole see, mida ma uuesti soovin üle elada...
Nii et nädalavahetuse Eesti Meistrivõistlused on küsimärgi all. Eile ravisin end kogu õhtu ja tänaseks hullemaks enesetunne ei ole läinud. Jätkan raviga. Jalg tuleb aga normaalsesse seisu saada!
Igatahes sooviks selle võistluse oma mälust kustutada kui see oleks võimalik, sest nii kehva tervislikku üldseisundit ei ole mul ammu enam olnud ühelgi võistlusel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar