Täpselt sellise sõnapaariga võib kokku võtta normaalsesse treeningrütmi saamise. Tänane treening oli väga korralik, arvestades et enne alustamist olin ma nii väsinud ja palju ei jäänud puudu, et oleksin lihtsalt koju ära läinud. Aga...
Tegin esimest korda täna kangiga poolkükke, no okei, ainult 60kg oli peal, aga 5x10 võttis jalad praeguses seisus üsnagi läbi. Peale igat seeriat võtsin 1kg topispalli ja surusin selle läbi korvirõnga. Kusjuures esimene hüpe kohe pärast kangiharjutust on mõnus ja lennukas, teine hüpe aga juba raske ja vaevaline.
Täna oli kavas teist korda lõike joosta. Esimene lõigutrenn oli esmaspäeval, kui jooksin 4x500. Täna jooksin 5x300meetrit. Võtsin enne esimest jooksu eesmärgi, et jooksen need lõigud mõnusalt läbi 59-60 sekundiga nagu see alati olnud on. Esimene lõik - aeg 1.02, aga enesetunne selline nagu oleks 53 sekundiga jooksnud. Müstika. Pulss korras. Teine lõik - esimene ring kenasti graafikus - 30 sekundit täpselt. See, mis teisel ringil toimus, ehmatas ikka pisut ära. No nii raskeks läks ja hambad ristis pidin lõpuni kannatama - aeg 1.04. Pulss jällegi korras, taastumine kiire. Aga enesetunne jooksuajal kohutav. 3 lõiku oli ootamas ees...
Ka kõik ülejäänud lõigud kulgesid väga, VÄGA raskelt. ajad 1.02-1.06 vahele. See oli täna tõeline kannatusterada. Uskumatuna tundub see, sest lõike on mulle alati väga joosta meeldinud ja minutiga 300meetrit läbida pole kunagi suur pingutus olnud. Täna jooksin kaks viimast lõiku ainult tahtejõu pealt, hambad ristis, et tempo veel rohkem ei langeks. Ma siiralt loodan, et see jooksuvorm tuleb peagi tagasi, praegu on tõesti väga ebameeldiv neid lõike joosta.
Aga teisest küljest - tasapisi taastub normaalne treeningu ülesehitus ning varsti saab hakata rääkima isegi ettevalmistusperioodist. Järgmine nädal on plaanis end päris korralikult piitsutada igatahes. Loodame, et kõik läheb hästi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar