teisipäev, 8. märts 2011

See päev on ees

Tänane enesetunne trenni alguses ei olnud just parimate päevade oma. Väsimus oli sees. Sellegipoolest tegin korraliku ja intensiivse soojenduse ning tundsin ennast pärast seda juba palju paremini. Esimest korda märtsis hüppasin täna kõrgust, taas karjapoissi ikka. Pikas dressis ja tossudega sain üle seekord 1.85. Enne olin jagu saanud 1.83st.
Lisaks sain teha esimesed kiiremad liigutused kui jooksin ülekanna. Pöiapeal joosta ei saa sammugi, aga üle kanna andis täitsa joosta. Ääretult meeldiv tunne oli, tegin täna ju viimase 7 kuu kiiremad liigutused. Ülejärgmisel nädalal tahan hakata esimesi lõike jooksma, väga väga ootan neid trenne juba!!!

Negatiivse poolepealt niipalju, et õhtul on ahilka alumine kinnituskoht kange ja valulik. Ent see on suure tõenäosusega homme jälle okei. Ikkagi uued liigutused ja uued kiirused nende sooritamiseks. Eks see ole jala reaktsioon sellele kõigele.

Ma ei tea millal ma saan jälle 100% korda ennast. Kas see juhtub 1 kuu pärast? 3 kuu? 6 kuu pärast? Või kulub selleks aasta-kaks või enamgi? Aga ma tean, et see päev tuleb praegu iga hetkega aina lähemale.

Nii et jätkame oma teekonda...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar