Viimased 10 võistlust

29.07.2011 Eesti meistrivõistlused, Tallinn 1.95, 11.koht

17.07.2011 Eesti klubide karikavõistlused, Tallinn 1.99, 6.koht

09.07.2011 Eestimaa Suvemängud, Rakvere 1.98, 7.koht

19.06.2011 Pärnumaa Suvemängud, Paikuse 1.98, 1.koht

17.07.2010 Eesti meistrivõistlused, Tallinn 0, vigastus - kannakõõluse rebend

13.06.2010 Pärnumaa suvemängud, Audru 1.93, 1.koht

06.03.2010 Karel Leetsari mälestusvõistlused, Pärnu 2.05 2.koht

21.02.2010 Eesti talvised meistrivõistlused, Tartu 2.10 2.koht

06.02.2010 Eesti talvised klubide karikavõistlused, Võru 2.08 2.koht

16.01.2010 Pärnumaa talvised meistrivõistlused, Pärnu 2.00 1.koht

Kui nüüd midagi vahele ei jäänud, siis on selline statistika isegi mulle üllatav. Seda negatiivses mõttes. Ma ei ole sellele mõelnudki, aga viimati ületasin 2 meetrit 1,5 aastat tagasi Pärnus...Väga väga nukker seeria on käimas. Täiesti ausalt tunnistades on päris piinlik. Samas vaatan 2010 talviseid tulemusi ja positiivsus saab taas võitu. See oli esimene talv, kus võistluskalendrit täiesti teistmoodi paika panin, jättes vahele kõik kuldliiga etapid, kus alati võistlemas olen käinud. Hooaja avasin toona Pärnus, kuigi ei olnud veel selleks ajaks mitte ühtegi hüppetrenni teinud. Sammu sain paika poole võistluse peal ja tunnetuse otsimine käis täie hooga. Hüppasin toona 2.00, ent tundsin juba siis, et meeletu varu on sees. Vormi timmimine sel talvel õnnestus pea 100%. Veebruari alguses hüppasin esimesel tähtsal võistlusel Võrus 2.08, kus esikoha kaotasin alles ümberhüpete järel Tarmo Saarele. Täistabamus tuli Eesti meistrivõistlustel Tartus, kus tegin kogu võistluse peale ainult 4 ebaõnnestunud katset - 2.05 peal eksisin ühe korra ja 2.13 tookord enam ei alistunud. Kõik muu tuli esimesel katsel. Poleks ma niipalju energiat kaotanud seal 2.05 ja 2.10 peal, olnuks reaalne 2.13 ka hüpata. Miks mitte üritada isegi 2.16? Niivõrd hea vorm oli mul toona. Tulemuse poolest ma end see talv ei realiseerinud. Küll tuli esimene Eesti meistrivõistluste medal ja oi kui magus see siiani on. Suure pingelanguse pealt tuli veel Pärnus 2.05 ka, kuigi see valmistas väikse pettumuse, Kareli mälestusvõistlus on mulle väga tähtis sündmus ning seal tahtnuks ma enamat hüpata, aga korraldamisele kulunud energia oli liialt suur ja olin ise hüppesektoris seega liiga pehme.

Mida toob aasta 2012? Kas jätkub kurb seeria või suudan ma taas tõusta tuhast?