Natuke valus on

Laupäevane trenn kulges ootamatult raskelt Tallinnas. Tegime trenni Lasnamäe hallis. Enesetunne oli nii pehme. Oma osa oli ka sellel, et palju olin see päev autoga sõitnud ja alaselg valutas viisakalt juba. Ent siiski. 

Pühapäeval osalesin iga-aastasel jalgpalli turniiril Tallinnas, Kalevi spordihoones. Me ei ole kunagi varem alagrupist edasi pääsenud, seekord aga võitsime oma alagrupi ja pääsesime poolfinaali, kus pärast 0:0 normaalaaega kaotasime penaltitega. Ise õnneks löömas ei käinud. 3.koha mängus võitsime aga Levadiat ja tulime esmakordselt sel turniiril kolme sekka. Turniir oli vahva. Esimeses mängus lõin värava, kolmandas mängus andsin väravasöödu ja teenisin võistkonnale penalti, kui mind karistusalas maha tõmmati. Seekord õnneks löödi see sisse ka. Põlvedele sain aga turniiril 2 pauku. Vasak põlv oli pärast avamängu juba verine ja marraskil, hiljem kukkusin teise põlve peale ka, mis kohe siniseks läks. Täna oli põlv väga valus ja natuke paistes ka. Aga see on õnneks pisike mure ja sellega tuleme toime. Käib asja juurde. Niipalju siis jalkast, igatahes koju Pärnusse jõudsin eile pärast südaööd. 

Täna algas mul kergem treeningnädal ning täna oli suhteliselt kerge trenn niikuinii. Väga tore on see, et sain täna korralikult joosta nagu eile turniiril. Kuigi jalg on katsudes endiselt valus ja isegi tossupaelu kinni tõmmates on see sama koht endiselt valulik. Aga tasapisi laseb asju teha ja jooksmine ongi see esimene asi, mida nüüd tegema tahaks hakata. Kergelt hüppasin täna kõrgust ka kummiga, kuna plaanis oli kõrgus kirjas ja selle asemel tehtavaid sammhüppeid ma teha ei saa, kuna jalg maanduda veel ei lase. Maksimaalselt oli peal täna 1.80 ja hüppasin karjapoissi peamiselt, sest flopi maandumise järel läks mu põlv kohe vastu matti ja see oli pisut liiga valus, et välja kannatada. Lisaks sai joosta 60 meetriseid kiirendusi ilma et jalavalu oleks seganud. 

Nii et selline on see seis praegu siis. Loodan, et homseks on põlv parem ja et ma saan põlvest jalga normaalselt kõverdada ka.