Füüsiline vorm ja enesetunne ei ole viimastel nädalatel kiita olnud. Enesetunne on selgelt kehvemaks läinud ja vorm kui selline on äärmiselt küsitav. Eks hooaja järgselt tuleb siin analüüsida täpselt, milles asi on.
Pühapäeval ja esmaspäeval jooksin trennis tõkkeid. Ei ole neid jooksnud mitu head aastat juba ja tore oli neid aegu taas meelde tuletada. Ripuvad seinapeal ikkagi kuld,hõbe ja pronks ju Eesti meistrivõistlustelt tõkke teatejooksus. Nii et jalg on natuke lubanud jooksma hakata, naeltes oli palju parem kui tossuga näiteks. Aga korras jalg ei ole. Eilne eksperimentaalne kõrgushüppetrenn ebaõnnestus totaalselt. Täna puhkasin ja pärast homset kergelt liigutamist enam trenni enne pühapäeva ei tee. Loodan, et väike puhkus parandab pisutki olukorda. Ent üleeile tehtud kuulijännid andsid enesetundele kinnitust ka faktide näol - hooaja pikimatest kuulikaartest jäin üsna kaugele.
Eks mul on omad arvamused juba olemas, miks selline seis on tekkinud, ent ootame need 2 kohustuslikku võistlust veel ära. Pühapäeval on eesmärk end kokku võttes 1.95 alistada, kõik lisaks sellele on boonus. Kareli mälestusvõistlusel hüppaksin ka siis, kui oleksin 1.80 vormis, asi on põhimõttes seal. Seejärel tahaks aga vigastuse kenasti välja ravida ja märtsi lõpus natuke liigutama hakata, et aprillis Hispaanias vähe oma funktsionaalselt seisundit parandada.
Tuleb tunnistada üht - talv on läinud aia taha. Ent tuleb siiski ka lisada - võitluseta alla ei anna ja pingutan need 2 võistlust veel ära nii kuidas suudan!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar