Mis toimunud, mis toimumas?

Vahepeal olen ellu viinud ühe oma unistuse. Olen päris palju aastaid tahtnud hakata mängima mingis jalgpalli liigas ja nüüd on selleks võimalus avanenud. Alates käesolevast hooajast kuulun jalgpalliklubi Nirvaana koosseisu ning mängud toimuvad Rahvaliiga nime all, mille korraldajaks on Eesti jalgpalli liit. Hooaja esimene mäng on ka peetud. Laupäeval mängisime võõrsilmängu Vändra küljeall kohaliku satsiga ning võitsime 7:0. Väga huvitav ja motiveeriv tegevus on see peaks mainima. Kuna teen palju palju trenne üksinda, siis selline grupikuuluvuse tunne kulub küll marjaks ära. Tean, et vigastuseoht on nüüd suurem kui varem, aga ma ei taha sellele väga mõelda. Üritan teha platsil kõik, et terveks jääda ja samas mängin nii hingestatult kui vähegi suudan. Nii et nii on lood. Muretsema aga ei pea, kergejõustik oli, on ja hetkel vähemalt jääb number üheks!

Trenne see üritus mul ei sega. Jalgpallitrenne teeme ainult nädalavahetusel kui juhuslikult mängu ei ole. Kogu ülejäänud nädal kulub endiselt kergejõustikuhooajaks valmistumiseks. Põhirõhk on praegu olnud jalgade võimsuse suurendamisel ja hüppemahu kasvatamisel. Loodan, et sellest on kasu. 

Kuna juba eriliste projektide elluviimiseks läks, siis ka teine unistus on käega katsutavas kauguses. Nimelt on mul alati olnud soov ( alates ajast kui treeneri ametis alustasin) osaleda Eesti meistrivõistlustel teatejooksus, kus võistkonnas oleksin nii mina kui keegi minu õpilastest. Nüüd oleme võtnud plaani osaleda 27.mail Rakveres Eesti meistrivõistlustel teatejooksudes ning täpsemalt 4x110 meetri tõkkejooksus. Võistkonda kuuluksin siis mina, Erik Jagor ja kaks minu enda õpilast - Ranno ja Jarmo, kes talvel tulid medalitele juunioride tõkkejooksus (kuld ja pronks). Olen kolm korda sellises teatejooksus osalenud ja senine saak on päris asjalik olnud - kuld, hõbe ja pronks ripuvad mu seinal. Viimati jooksin teatejooksu 2009 aasta maikuus, kui võitsime Pärnu linna rekordiga (kehtib siiani!) kuldmedalid. Aga kuna ma ei ole kordagi selle 3 aasta jooksul meestetõkkeid jooksnud ( ei trennis, ei võistlustel), siis on see projekt üheaegselt nii motiveeriv kui ka hirmutav. 

Esimese tõkketrenni tegin reedel. Esimesed pool tundi kulusid lihtsalt harjumisele tõkkekõrgusega, tõketevahelise jooksu rütmi tajumisele ja totaalselt valede liigutuste välja juurimisele. Ei olnud lihtne. Aga mida jooks edasi, seda suuremat rõõmu tõkkejooks mulle pakkus. Panin esimene trenn maha 3 tõket ja nii umbes kümnendal korral tulin toime jooksuga, mis pakkus rahulolu juba täitsa. Hästi huvitav on see, et tõkkeid joostes tunnen ma nii hästi, mida valesti teen ja kus saaks palju paremaks minna. Otseselt kellegi nõuannet kõrvalt ei vajagi. Kuna aga see võistlus on juba 27ndal, siis pean treeningplaani lisama veel paar lisa tõkketrenni (5-6 tõkkega).

Juba sellele jooksule mõtlemine viib mu pulsi nii üles ja paneb isegi käed kergelt värisema. Olen viimased 12 aastat siiski peamiselt kõrgushüppega tegelenud, kus olen üksi oma hüppamise hetkel sektoris, keegi mind ei sega, valmistun oma katseks ja hüppan siis, kui olen valmis. Nüüd aga on kõik mu kõrval, rajal on ees takistused (loe "tõkked") ja jube möll käib. Päris ausalt ka, ei ole hetkel kasu siin ka mu kogemustest, tunnen ennast kui väike laps, kes esimesele võistlusele minemas. Hirmus lugu igatahes :D Aga medali eest tahaks võidelda küll. Vaatame, mis sellest projektist saab siis. Hoian kursis!

Kõrgushüppes on plaan hooaeg avada 24.mail Paikusel, kus tahaks väljaspool arvestust hüpata. Näeks ära, mis seis on ja kui palju puhkama/ koormust lisama pean ka. Nii et huvilistel võimalus mind 24mail suure tõenäosusega hüppamas näha. Ootan ära ajakava, et ka kellaaegadest rääkida!

Stay tuned!



Lõpetuseks vaatame veelkord, kuidas see tõkketeatejooks siis käib ka (meenutus 2010 aasta Eesti noorte teatejooksude meistrivõistlustest, kus Altiuse nelik võitis kuldmedalid). Ärge parem pakkuma hakakegi, mida mu pulss teeb selle video vaatamisel (silme ette tuleb kohe enda jooks ja variant, et järgmine nädal pean isegi neid jooksma)




 Ning pildike oma uuest meeskonnast (tehtud laupäeval pärast võidumängu)