Viimase kuu tegemised

Üle kuu aja on olnud siin vaikus. Neid põhjusi on mitu, miks see nii olnud on. Aga võtame selle viimase kuu lühidalt kokku.

Märtsi viimasel nädalal tegin kergelt trenni, et Hispaania laagriks end mitte tühjaks tõmmata ja samas oli eesmärk end ikkagi liigutada, et suudaks 2 nädalat seal tugevalt töötada.

2-16.aprill Hispaanias. Mina pean laagrit kordaläinuks. Sain seal teha seda tegevust, mida kõige enam tegema peaksin ja mida just teha pole saanud. See on siis peamiselt hüppemaht. Hispaanias oli mul 11 treeningpäeva, millest kuuel tegin kaks trenni päevas. Nii et kokku oli siis 17 trenni seal kahe nädalaga. Palju tegin musta tööd ja üritasin oma kõige nõrgemad kohad mingile tasemele viia. Jõusaalis rassisin viiel korral selles ajavahemikus ja kuigi kangiga tegin ka harjutusi, siis suurem rõhk oli jalgade võimsuse suurendamisel jõumasinatega. See õnnestus. Hüppemaht oli suurem kahe nädalaga kui mul viimase kolme kuuga. Nii et siingi sai tublisti ära teha. Eks ma pelgasin kõvasti neid hüppeid ja seda, kas jalad vastu peavad nii suurele mahule. Aga pidasid ja selle üle on suurim heameel. Üsna palju sai ka paljajalu joostud murul. 

Laagri viimased päevad kulgesid mul raskelt, kuna organism oli ära kurnatud ja lihased enam ei taastunud. Olin totaalselt tühi. Pingutasin 100% ükskõik mis harjutust sooritades ja tulemus oli selgelt alla oma tavalise taseme. Nii tühi ei ole ma kunagi varem veel olnud. Aga kõige viimase trenni Hispaanias lõpetasin siiski väärikalt ja võis endale rusikaga vastu rinda lüüa küll - ära tegin!

Kui tagasi tulin, siis 4 päeva puhkasin kohe täielikult. Ja nüüd juba mõnda aega hiljem saab tõdeda, et taastumine võtab ikka veel aega. Pärast mõnda treeningkorda läks mu tavapärane elurütm aga sassi, kui pidin omale uut elukohta otsima hakkama ja mida päev edasi, sest enam see mulle stressi tekitas. Kannatas tublisti ka trenni tegemine. Ära jäi 4-5 trenni selletõttu, aga midagi polnud seekord parata. Ei olnud aega ega ka energiat midagi veel teha. Nüüd on siiski ulualune olemas ja tasapisi üritan rütmi tagasi saada. Viimase nädala trennid on juba täitsa arvestavad olnud jälle. Sain nädala alguses treenerilt uue plaani ka kätte, mis mulle täitsa meeldib. 

Hispaania laagri töö vilju on veel vara hinnata, küll tunnen end palju tugevamalt. Suur edasiminek on olnud kahe jalaga üle tõkete hüppamises, lõikude jooksmises on enesetunne oluliselt parem kui varem. Pärast laagrit ja nelja puhkepäeva sooritasin mõned katsed sõpradega trennis. Nii pehme olekuga ei olegi varem katseid vist teinud. Aga tahtsin lihtsalt näha, mis seis kohe pärast sellist suurt koormust on. Ja kuigi hüpped olid kehvad, siis näiteks kuulijännis tegin paremad tulemused juba kui eelmistel katsetel. Aga siis oli mu seisund ikka mitu grammi teravam. Nii et lootust on.

Praegu jätkan trenni tegemist ja kuigi toitumine on saanud tugevalt kannatada (kodus ei ole veel külmkappi, mis siiski peagi tuleb), üritan igas trennis endast jälle viimast välja pigistada. Hooaja esimene võistlus veel paigas ei ole ja ega ma ei kiirusta ka selle paikapanemisega. Küll aga tahan peagi Tartusse minna treeneri juurde, et mõned trennid seal teha. Praegu üritan aga seisu teravamaks järjest ajada ja millalgi teen katsed ka uuesti.. Kuulmiseni!