Praegu kohe on lausa asju, millest võib rääkida. Mõningad edusammud on trennides ju toimunud ja loodan, et nad on väärt ka siin kajastamist. 

Täna oli mul viimane hüppetrenn enne teisipäevast võistlust. Lihased olid kanged eilsest maksimaalse pingutusega jooksust. Ei ole ju sel aastal veel seni täiega jookse teha saanud, nii andis eilne kohe tunda ka. Aga olen ka rohkem väsinud olnud hüppetrennides. Täna oli mitu plaani seoses kõrgusega. Enne trenni oli mul paika pandud, et üritan hoojooksu pikemaks võtta ja natuke siit sealt veel sättida. Sest ma ei ole veel kordagi end mugavalt tundnud hoojooksu arvestades. Mõeldud tehtud.

Esimesed hüpped olid väiksematel kõrgustel vana kõrguse sammuga. Tunne oli kusjuures täiesti okei. Aga nagu plaanisin, siis nihutasin sammu pikemaks ja tegin hoojooksu kaare veidi suuremaks. Ainus eesmärk oli leida mugavus jooksu lõppfaasis. Tahtsin tunda, kuidas ma suudan end jalale justkui otsa joosta. Muidu koguaeg kukun latile plärts ja plärts ära. Sain selle pikema hoojooksu üsna kiiresti klappima, aitas ka kurvi raadiuse muutmine. 1.90 ja 1.95 peal hüppasin nii 6-7 hüpet, kõik ületasin. 1.97 peal ei tekkinud samuti probleeme, kohe täiesti teine tunne oli lõpus täna. JÕUDSIN pingutada ja samas oli piisavalt mugav ja lihtne seda teha. Otsustasin veel 2 meetrit ka peale panna. Mõlemad kaks hüpet hüppasin ka sellest üle. Oleks üsna kindlalt veel võind juurde täna panna, aga jätsin sisse ka natuke. 

Tänase kohta ütlen nii, et kõige edukam tehnikatreening viimase paari aasta jooksul. Tuju on hea, enesekindlust on natuke juurde tulnud. PEAB tulema hakkama!!!

Homme on ees ootamas viimane trenn enne võistlust. Külastan jõusaali ja teen hallis rebimist otsa. Siis kaks päeva puhkust ja loodetavasti suudan esimese korraliku etteaste teisipäeval teha. Põhiline eesmärk on ikkagi järgmisel pühapäeval Tallinnas hüppamine. Sealt tahaks ilusat tulemust juba! Jääme ootama!